Sergei Jessenin "Kes ma olen? Ainult unistaja"

Kes ma olen? Ainult unistaja.
Öödes kulub silmist sinileek.
Siin ma veetsin lühikese aja.
Teiste hulgas käisin tüki teed.

Suudlen sind, sest harjumuse ikke
teisi suudeldes ma kaela sain.
Armusõnu süttib nagu tikke.
Kahju küll, et need on sõnad vaid.

"Minu armas", "lemmik", "igavesti",
aga tühjus võtab hinges maad.
Kui sa heidad kirgedega mesti,
vaevalt, et siis tõde kätte saad.

Kirg ja kiivus hukutavad vere,
põletavad hinge segaseks.
Oled, minu inimkasekene,
loodud, et sind maailm imetleks.

Kui ma paljusid pean armastama
ilma, et mind keegi rahuldaks,
siis ka sul on õigus teha sama,
ja see mind ei muuda pahuraks.

Kes ma olen? Ainult unistaja.
Öödes kulub silmist sinileek.
Hetkeks oli mul sind väga vaja,
et siis teistega sa jätkaks teed.